Rinna anatoomia

Selleks, et mõista rinnaga toitmist, sobilikke võtteid ja võimalikke probleeme, siis peaksime esmalt teadma naise rinna anatoomia aluseid. Peamised rinnastruktuurid sisaldavad endas:

  • Nibu ja nibuala – loodud imetamise võimaldamiseks. Nibud muutuvad raseduse ajal suuremaks ning nibuala muutub tumedamaks. Ekspertide arvates on see loodud Emakese Looduse poolt, et teha beebile rinna leidmine lihtsamaks.
  • Näärmekude, mis sisaldab endas palju näärmeid, mis toodavad ja väljutavad piima piimajuhadesse ja võimaldavad piimal liikuda nibusse. Piimajuhad on ümbritsetud lihasrakkudega, mis tõmbuvad imetamise ajal kokku ning aitavad säilitada piimavoolu.
  • Sidekude ja rasv – pakuvad tuge ja kaitset delikaatsetele piima eritavatele rinna osadele.
  • Veresooned, lümfisõlmed ja närvid.

Raseduse ajal ja peale imetamist läbivad teie rinnad suuri muutusi, mis sõltub ainult teie keha toodetud hormoonidest: östrogeenist, progesteroonist, prolaktiinist ja oksüdotsiinist.

Östrogeen ja progesteroon on seotud raseduse aegse platsentaga ja selle rolliks on rindade ettevalmistamine piima tootmiseks. Nende hormoonide mõjul hakkab teie keha tootma rohkem piimajuhasid, kuid piima tootmine ei alga veel. Kui beebi sünnib ja platsenta eemaldatakse, siis hormoonide tase kehas väheneb ning see annab signaali, et piimatootmine võib alata.

Peale beebi sündimist tuleb rinnast esimene piim, mida kutsutakse ternespiimaks. See paks ja selge vedelik on täidetud antikehadega, mis kaitsevad teie beebit ning annavad immuunsüsteemile aega arenemiseks ja tugevnemiseks. Paar päeva hiljem hakatakse päris piima tootma ja märkate, et teie rinnad on turses, rasked ja katsumisel soojad. See on normaalne ning kaob mõne nädala jooksul.

Kui östrogeen ja progesteroon on täitnud oma osa, siis hakkavad tööle prolaktiin ja oksüdotsiin. Prolaktiin on hormoon, mis julgustab keha piima tootma. Iga kord kui imetate last ning väljutate kehast piima, siis prolaktiini tase teie kehas kasvab, andes rindadele signaali, et rohkem piima hakataks tootma. Teisalt on oksüdotsiin selleks, et veenduda, et rinnas toodetud piim saaks väljutatud. Seega tekib piimavoolu refleks, mil piima hakatakse reservuaaridest välja pigistama ja piimajuhadesse pumpama. Signaal, mis käivitab selle refleksi on imemise tundmine, kui beebi üritab toituda.

Piimaproduktsioon kehas on reguleeritud väga huvitaval moel, kasutades laktatsiooni tagasiside inhibiitorit. See proteiin vähendab piima tootmist kui rind on täis. Seetõttu toodab keha piima nõudlusest sõltuvalt. Kui beebi lõpetab imemise või üks toitmiskord jääb vahele, siis selle proteiini tase kehas suureneb, põhjustades väiksema piimakoguse tootmist. Sama kehtib ka vastupidiselt. Mida rohkem beebi sööb, seda rohkem piima keha toodab. Seetõttu on oluline beebit toita nii sageli kui ta seda soovib, et piimavaru püsiks nii suur kui vajalik on.