Imetamine

Eostamisest sünnitamiseni läbib teie keha märkimisväärseid muutusi, et pakkuda head kodu kasvavale lootele. Hoolitsemise ülesanne ei kao sünnitamise järgselt. Muutused ema kehas jätkuvad, võimaldades imetamise protsessi ja pakkudes toitaineid ning immunoloogilist kaitset teie vastsündinule.

Imetamine on piimatootmise protsess ja periood, kus ema toidab oma last rinnapiimaga. Rinnad koosnevad enamasti rasvkoest, mis sisaldavad ka piimanäärmeid. Need näärmed on vastutavad piima eritumise eest. Piim liigub mööda spetsiaalseid juhasid ning peale seda väljub piim imemise tagajärjel nibu kaudu lapse suhu.

Imetamise protsess

Raseduse ajal kasvavad rinnad, nibud muutuvad suuremaks ja tumedamaks ja võite märgata, et mõned veresooned teie rinnal muutuvad nähtavamaks. Kui laps on sündinud, siis hormoon oksüdotsiin on vastutav emaka kokkutõmmete stimuleerimise eest ja alustab laktatsiooni protsessi. Esimene piim, mida keha peale sünnitust toodab on ternespiim. Ternespiim sisaldab palju toitaineid ja antikehasid, mis on mõeldud beebi kaitsmiseks mikroobide ja infektsioonide eest.

Peale kahte kuni viit päeva hakkab erituma päris piim. Võite märgata, et teie rinnad on äkitselt mitu numbrit suuremad, raskemad ja puudutamisel soojad. Seda nimetatakse piimapaisuks ja nii kaua kui teie beebi toitub korralikult kohanevad teie rinnad toodetava piima kogusega ja sellisel juhul probleeme ei teki. Kui aga teie beebi ei toitu korralikult (levinuim põhjus halvasti nibust kinni haaramine), võib piimapais pöörduda mastiidiks – infektsiooniks, mis on põhjustatud piima kogunemisest rinnas. Seetõttu on oluline imetada last nii tihti kui ta soovib ning kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis piim välja lüpsta ja tühjendada rinnad.

Imetamine on tihedalt nõudlusega kontrollitud. Toodetava piima hulk on otseselt seotud piima hulgaga, mida väljutatakse imetamise käigus. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab rinnaga last toita tund aega peale sünnitust või millal iganes vastsündinud beebi näitab esimesi märke näljast. Last peaks ideaalis toitma ainuüksi rinnaga kuni kuue kuu vanuseks saamiseni ning seejärel võib aeglaselt hakata tutvustama tahkeid toite. Imetamine on WHO juhiste kohaselt soovitatav kombineerituna tahkete toitudega kuni kahe aasta vanuseks saamiseni.

Rinnaga toitmise kasud

Rinnapiim koosneb peamiselt veest, kuid sisaldab ka süsivesikuid, rasvu, valkusid, mineraale ja teisi toitaineid. Need koostisained pakuvad lapsele kõike, mis tal on arenguks ja kasvamiseks vaja. Rinnapiimas leiduvad antikehad ja vitamiinid kaitsevad teie last infektsioonide eest kuni nende immuunsüsteem on välja arenenud ja võimeline ise hakkama saada.

Teised kasutegurid on vähenenud risk allergiate, astma, diabeedi ja kõrge kolesteroolitaseme tekkimisele. Rinnaga toidetud lapsed on vähem haiglaravil ning arstid näevad neid palju vähem kui piimaseguga toidetud lapsi. Rinnaga toitmine on seotud ka kõrgema IQ-tasemega.

Rinnaga toitmine on kasulik ka emadele. See vähendab stressitaset, reguleerib vererõhku, vähendab sünnitusjärgset depressiooni ja võib kaitsta teid munasarja- ja rinnavähi eest.

Allikad:
https://www.unicef.org.uk/babyfriendly/news-and-research/baby-friendly-research/infant-health-research/infant-health-research-asthma/
https://www.unicef.org.uk/babyfriendly/news-and-research/baby-friendly-research/infant-health-research/infant-health-research-diabetes/
http://ajcn.nutrition.org/content/88/2/305.full
http://www.hindawi.com/journals/ijpedi/2016/7647054/
http://www.thelancet.com/pdfs/journals/langlo/PIIS2214-109X%2815%2970002-1.pdf
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18563998
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22978082
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24998548
http://lup.lub.lu.se/search/publication/1123899